Ehituspäevik – mis see on ja miks seda vajad?

Ehituspäevik on õigusaktidele vastav ametlik ja kirjalik dokument, kuhu kantakse kronoloogilises järjekorras kogu ehitamise käik. See on kõigi ehitusplatside aruandluse selgroog ning üks olulisemaid dokumente kasutusloa saamisel ja ehitise seaduslikkuse tõendamisel.

Ehituspäevik tõendab, et ehitustegevus toimus nõuetekohaselt, ohutult ja vastavalt ehitusprojektile. Kui ehituspäevik puudub, ei pruugi omavalitsus hoonele kasutusluba väljastada ning võib nõuda kuluka ehitise auditi koostamist.

Millal on ehituspäevik ja dokumenteerimine kohustuslik?

Ehitamise dokumenteerimine (sh ehituspäeviku pidamine) ja omanikujärelevalve kaasamine on seaduse järgi kohustuslikud juhul, kui:

ehitamiseks (sh rekonstrueerimiseks, laiendamiseks, uue hoone püstitamiseks) on nõutud ehitusluba;
ehitamiseks tuleb esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga;
ehitise kasutamiseks on nõutud kasutusluba;
ehitise kasutamiseks tuleb esitada kasutusteatis koos ehitusprojektiga.

Märkus: Ehitustöö kohta, mida tegelikkuses ei tehta, ehitusdokumenti ei koostata.

Kuidas ehituspäevikut peetakse ja kes seda täidab?

Ehituspäevikusse tehakse kanne iga ehitamise päeva kohta. Kannetes kirjeldatakse ehitamise terviklikkust silmas pidades nii põhilisi ehitustöid kui ka neid toetavaid tegevusi.

Täitja ja allkirjastaja: Iga ehituspäeviku kande täidab ja allkirjastab ehitustöid teostava ettevõtte pädev isik (nt töödejuht).
Ise ehitamine: Kui ehitad enda tarbeks (ilma ehitusettevõtteta), täidab ja allkirjastab ehitusdokumendid ehitise omanik.
Märkuste lisamine: Ehituspäevikusse on õigus märkusi ja juhiseid kanda ka ehituse tellijal, omanikujärelevalvel ja riiklikul kontrollil.
Sarnased päevad: Kui ehitusplatsi ilmastikutingimused, tehtavad tööd ja kasutatud materjalid ei ole muutunud, ei pea iga päev uut pikka kannet koostama – olemasolevat kannet võib lihtsalt täiendada jätkuvate kuupäevadega.

Mida ehituspäevik sisaldab?

Korrektses ehituspäevikus peavad kajastuma kõik detailid, mis annavad ülevaate konkreetsel päeval platsil toimunust.

Igapäevane kanne peab sisaldama vähemalt järgmist:

Üldinfo: Kande tegemise kuupäev, kellaaeg ja kande tegija nimi.
Ilmastikutingimused: Temperatuur ja olud (kuiv, tugev tuul, vihm, lumi, lörts), mis võivad ehituskvaliteeti mõjutada.
Ressursid ja tööjõud objektil: Tööl viibivate inimeste arv (töödejuhid, ehitustöölised, alltöövõtjad) ning objektil töötavad masinad ja mehhanismid.
Tehtud tööde kirjeldus: Ehitise ja ehitusplatsi seisundi kirjeldus, olukord objektil ja sel päeval teostatud tegevused.
Materjalid: Kasutatud ehitusmaterjalid ja -tooted, objektile saabunud materjalide vastuvõtmine (sh materjalide päritolu ja sertifikaadid).
Dokumendid ja aktid: Märge kaetud tööde aktide (nt vundamendi tagasitäide, torustik, kaabeldus) ja muude kontrollaktide koostamise kohta.
Jäätmekäitlus: Ehitusjäätmete äraveo toimumise kuupäevad.
Järelevalve ja ametnike märkused: Omanikujärelevalve tehtud märkused, soovitused või riikliku järelevalve (nt Päästeamet, kohalik omavalitsus) ettekirjutused ja juhised.
Allkirjad: Ehitustöö tegija, tema pädeva isiku või omanikujärelevalve tegija allkirjad.

(Soovituslik on lisada päevikusse igapäevaselt ka fotosid tehtud töödest, mis teeb hilisema aruandluse ja probleemide lahendamise kordades lihtsamaks).

Elektrooniline vs. paberil ehituspäevik

1. Elektrooniliselt EHR-is (Ehitisregister)
Tänapäeval peetakse ehituspäevikut valdavalt digitaalselt Ehitisregistris (EHR) või spetsiaalsetes ehitustarkvarades, mis on riikliku registriga liidestatud. See tagab andmete turvalisuse ja läbipaistvuse.

2. Paberil (vanemad objektid)
Mõningatel juhtudel (näiteks pikalt seisnud vanemad ehitised) võib päevik olla paberil. Kasutusloa taotlemiseks tuleb paberil päevik digiteerida (skaneerida) ja EHR-i üles laadida. Oluline: Kui paberkandjal allkirjastatud ehitusdokument on skaneeritud, siis faili ei pea enam täiendavalt digitaalselt (ID-kaardiga) allkirjastama.

Mis saab siis, kui ehituspäevik puudub?

Ehituspäeviku puudumine on laialt levinud probleem eriti just väiksemate eramajade, suvilate, saunade ja garaažide puhul, mis on ehitatud nn "iseenda tarkusest" või ilma ametliku paberimajanduseta.

Ilma ehituspäevikuta on varjatud töid (näiteks kuidas on ehitatud vundament või veetud juhtmed seinte sees) võimatu tagantjärele paberil tõestada.

Lahendus: Ehituspäeviku ja teiste oluliste dokumentide puudumisel nõuab omavalitsus kasutusloa väljastamiseks ehitise auditi (varasemalt ehitise ekspertiis) koostamist. See on spetsialisti poolt läbiviidav põhjalik kontroll, mis võib hõlmata konstruktsioonide avamist ja eri-mõõtmisi, et tõendada hoone ohutust. Audit on reeglina kordades kulukam ja ajamahukam protsess kui korrektse ehituspäeviku pidamine ehitamise ajal.

Kas saaksid tuua ühe konkreetse näite, kuidas üks igapäevane ehituspäeviku kanne reaalsuses välja näeb?

Siin on realistlik näide ühe tavalise ehituspäeva kandest. Selles näites on käimas eramu põranda ehitus ning see on päev, mil tehakse ettevalmistusi betoonivaluks. See on kriitiline etapp, mis nõuab "kaetud tööde akti" tegemist ja omanikujärelevalve kaasamist.

Selline näeb välja korrektselt täidetud ehituspäeviku kanne (kas paberil vormil või digitaalses programmis/EHR-is):

EHITUSPÄEVIK: Kanne nr 24

1. Üldandmed

Kuupäev: 14. mai 2024

Ehitise nimetus ja asukoht: Eramu, Kuuse tee 15, Tartu

Peatöövõtja: OÜ Ehitusmeistrid

Kande tegija: Jaan Ehitaja (töödejuht)

2. Ilmastikutingimused

Kellaaeg teki asukohal: 08:00 – 17:00

Temperatuur: +14°C ... +16°C

Olukord: Pilvine, kuiv (sademeteta), nõrk tuul. Ilmastik betoonitööde eeltöödeks soodne.

3. Tööjõud objektil

OÜ Ehitusmeistrid: 1 töödejuht, 3 ehitustöölist.

OÜ Soojad Torud (alltöövõtja): 2 santehnikut.

Kokku objektil: 6 inimest.

4. Mehhanismid objektil

Miniekskavaator Bobcat E20 (teostas trassikaevet krundil).

5. Objektile saabunud ja vastu võetud materjalid

Saabus: Põrandakütte toru Uponor 20mm (600 jooksvat meetrit).

Saabus: Armatuurvõrk 8x150x150 (30 lehte).

Märkus: Materjalide kättesaamisel kontrollitud vastavust projektile. Saatelehed ja tootesertifikaadid lisatud dokumendikausta.

6. Teostatud tööd ja olukord objektil

Põranda soojustuse (EPS) viimaste kihtide paigaldamine ja teipimine (1. korrus).

Armatuurvõrgu paigaldamine ja kanduritele tõstmine.

Põrandakütte torustiku kerimine ja sidumine armatuurvõrgu külge.

Põrandakütte süsteemi survestamine kompressoriga (OÜ Soojad Torud lukkseppade poolt).

7. Koostatud aktid ja dokumendid

Koostati Kaetud tööde akt nr 3: „Põranda aluse soojustuse, armatuuri ja põrandakütte torustiku paigaldamine“. Dokumenti on lisatud fotod torude paigutusest enne valatud betooni alla jäämist.

8. Jäätmekäitlus

Tellitud ehitusjäätmete konteineri (10m³) äravedu ja asendamine uuega. Vedaja: AS Jäätmekäitlus.

9. Kontroll, ametiisikud ja märkused

Omanikujärelevalve (Mati Kontroll OÜ-st) viibis objektil kell 13:00 – 14:00.

Omanikujärelevalve märkus: Põrandakütte torustiku survestamine edukalt kontrollitud (rõhk 4 bar, püsib). Armatuuri kaitsekihi paksus vastab projektile. Põrand on mustusest puhastatud. Luba homseks betoonivaluks antud.

10. Allkirjad

Täitja: [Digiallkiri / Jaan Ehitaja, töödejuht]

Omanikujärelevalve: [Digiallkiri / Mati Kontroll]

Mis asi on täpsemalt "kaetud tööde akt" ja milliste ehitusetappide puhul on selle koostamine veel kohustuslik?

Kaetud tööde akt on üks olulisemaid ehitustehnilisi dokumente. Lühidalt öeldes on see dokument, mis tõestab, et töö, mis jääb peagi järgmiste ehitusmaterjalide või kihtide alla peitu (kaetakse kinni), on tehtud õigesti, kvaliteetselt ja vastavalt ehitusprojektile.

Selle akti mõte on väga lihtne: kui töö on kord juba kinni kaetud (näiteks betoon valatud või kipsplaat seina pandud), ei ole seda enam võimalik visuaalselt kontrollida ilma valmis ehitist lõhkumata.

Et vältida olukorda, kus majal hakkab hiljem vundament vajuma või seinast puhub tuul läbi ja keegi ei tea, mis valesti läks, tuleb enne töö "peitmist" kutsuda kohale omanikujärelevalve. Järelevalve (või pädev isik) kontrollib töö üle, tehakse fotod, logitakse tulemused akti, allkirjastatakse see ning alles seejärel antakse luba töö kinni katta.

Milliste ehitusetappide puhul on kaetud tööde akt kohustuslik?

Kaetud tööde akt koostatakse kõikide konstruktsioonide ja sõlmede kohta, millele hiljem ligi ei pääse. Kõige kriitilisemad ja levinumad etapid jagunevad laias laastus järgmiselt:

1. Mullatööd ja vundament (Kõige olulisem!)
Kui maja toetub valele alusele, on hilisemad probleemid lahendamatud.

Kaeviku või süvendi põhi: Kas jõuti kandva pinnaseni? Kas aluspinnas vastab geoloogilisele uuringule?
Killustikalus ja tihendamine: Kas killustik on õige paksusega ja korralikult kinni vibreeritud?
Vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustus: Enne pinnasega tagasitäitmist tuleb veenduda, et vundament on niiskuse eest kaitstud.
Drenaaž ja maandus: Vundamendi ümber paigaldatud dreenitorud ja elektri maanduskontuur enne mulla alla matmist.

2. Betooni- ja müüritööd

Armeerimine (teraskarkass): Enne iga betoonivalu (vundament, põrand, vahelagi, sillused) tuleb kontrollida, kas armatuurraud on õige jämedusega, õigete sammudega ning kas tal on piisav kaitsekiht (kaugus raketisest), et raud hiljem betooni sees roostetama ei hakkaks.

3. Tehnovõrgud (Torud ja elekter)

Põrandakütte- ja tarbeveetorud: Torude asetus betooni või põrandakipsi alla. Enne valamist peab aktis olema märge torustiku survestamise kohta (tõestus, et torud ei leki).
Kanalisatsioonitorud: Õiged kalded maa sees või põranda all enne kinni ajamist/valamist.
Kaabeldus ja elektritööd: Seinte ja lagede sisse (näiteks kipsplaadi või laudise taha) veetud kaablite ja harukarpide teostus.

4. Soojustus, niiskus- ja tuuletõke
Need vead põhjustavad hiljem hallitust ja suuri küttearveid, kuid on kipsi tagant nähtamatud.

Aurutõke: Maja seestpoolt paigaldatud aurutõkkekile paigaldamine ja (mis eriti tähtis!) kõikide liitekohtade teipimine, enne kui sinna lüüakse peale siseviimistlusplaat.
Soojustus: Seina-, lae- või katusekarkassi vahele pandud vill või vaht. Kas see on paigaldatud tihedalt, ilma õhuvahedeta?
Katuse aluskate ja tuuletõke: Enne katuspleki/-kivide või fassaadilauakatte paigaldust tuleb tõestada, et tuulutusvahed, teibid ja kiled on korrektsed.

5. Hüdroisolatsioon siseruumides

Vannitubade ja pesuruumide veetõke: Enne keraamiliste plaatide paigaldamist tuleb kontrollida, kas põrandale ja seintele on kantud piisavalt paks kiht hüdroisolatsioonimastiksit ning kas nurkades asuvad tugevduslindid, et vältida veekahjustusi ülejäänud majas.

Kuidas näeb välja üks tark praktika?

Tänapäevasel ehitusel on kaetud tööde akti parimaks sõbraks nutitelefon.
Akti vormistamine käib ideaalis nii:

Ehitaja lõpetab näiteks aurutõkke paigalduse ja teipimise seinal.
Ehitaja kutsub omanikujärelevalve (või inspekteerib ise, kui on pädev isik).
Vaadatakse üle, et kõik on projektikohane ja korralik.
Ehitaja teeb laiemat plaani ja detaile haaravad fotod, näidates selgelt asukohta (nt "Magamistoa lõunapoolne sein").
Koostatakse lühike akt, millele lisatakse fotod, ja osapooled allkirjastavad selle digitaalselt.
Kipsimehed võivad alustada kipsplaatide seina kruvimist.

Kui kaetud tööde aktid (ja fotod) puuduvad, on kasutusloa taotlemisel väga suur risk. Ametnik või audiitor võib halval juhul nõuda konstruktsioonide avamist – see tähendab füüsiliselt põranda lahti piikamist või seina sisse aukude saagimist, et näha, kas soojustus, armatuur või toru on tegelikult ka paigas. Algselt lihtsalt täidetav paber säästab hiljem tuhandeid eurosid.

Inimesed otsivad ka:

ehituspäeviku vorm
ehituse dokumenteerimine
kaetud tööde akt vorm
ehitustööde päevik
ehituspäevik pdf
ehituspäeviku täitmine
ehituspäeviku vorm excel
ehituspäeviku blankett
ehitusdokumendid / ehitusdokumentatsioon
digitaalne ehituspäevik
kasutusluba ilma ehituspäevikuta
kasutusloa dokumendid / kasutusloa taotlemine
ise ehitamine dokumenteerimine
ehituspäeviku allkirjastamine

Allalaaditavad failid:

Tagasi kõigi artiklite juurde