
Ehituspäevik on õigusaktidele vastav ametlik ja kirjalik dokument, kuhu kantakse kronoloogilises järjekorras kogu ehitamise käik. See on kõigi ehitusplatside aruandluse selgroog ning üks olulisemaid dokumente kasutusloa saamisel ja ehitise seaduslikkuse tõendamisel.
Ehituspäevik tõendab, et ehitustegevus toimus nõuetekohaselt, ohutult ja vastavalt ehitusprojektile. Kui ehituspäevik puudub, ei pruugi omavalitsus hoonele kasutusluba väljastada ning võib nõuda kuluka ehitise auditi koostamist.
Ehitamise dokumenteerimine (sh ehituspäeviku pidamine) ja omanikujärelevalve kaasamine on seaduse järgi kohustuslikud juhul, kui:
Märkus: Ehitustöö kohta, mida tegelikkuses ei tehta, ehitusdokumenti ei koostata.
Ehituspäevikusse tehakse kanne iga ehitamise päeva kohta. Kannetes kirjeldatakse ehitamise terviklikkust silmas pidades nii põhilisi ehitustöid kui ka neid toetavaid tegevusi.
Korrektses ehituspäevikus peavad kajastuma kõik detailid, mis annavad ülevaate konkreetsel päeval platsil toimunust.
Igapäevane kanne peab sisaldama vähemalt järgmist:
(Soovituslik on lisada päevikusse igapäevaselt ka fotosid tehtud töödest, mis teeb hilisema aruandluse ja probleemide lahendamise kordades lihtsamaks).
1. Elektrooniliselt EHR-is (Ehitisregister)
Tänapäeval peetakse ehituspäevikut valdavalt digitaalselt Ehitisregistris (EHR) või spetsiaalsetes ehitustarkvarades, mis on riikliku registriga liidestatud. See tagab andmete turvalisuse ja läbipaistvuse.
2. Paberil (vanemad objektid)
Mõningatel juhtudel (näiteks pikalt seisnud vanemad ehitised) võib päevik olla paberil. Kasutusloa taotlemiseks tuleb paberil päevik digiteerida (skaneerida) ja EHR-i üles laadida. Oluline: Kui paberkandjal allkirjastatud ehitusdokument on skaneeritud, siis faili ei pea enam täiendavalt digitaalselt (ID-kaardiga) allkirjastama.
Ehituspäeviku puudumine on laialt levinud probleem eriti just väiksemate eramajade, suvilate, saunade ja garaažide puhul, mis on ehitatud nn "iseenda tarkusest" või ilma ametliku paberimajanduseta.
Ilma ehituspäevikuta on varjatud töid (näiteks kuidas on ehitatud vundament või veetud juhtmed seinte sees) võimatu tagantjärele paberil tõestada.
Lahendus: Ehituspäeviku ja teiste oluliste dokumentide puudumisel nõuab omavalitsus kasutusloa väljastamiseks ehitise auditi (varasemalt ehitise ekspertiis) koostamist. See on spetsialisti poolt läbiviidav põhjalik kontroll, mis võib hõlmata konstruktsioonide avamist ja eri-mõõtmisi, et tõendada hoone ohutust. Audit on reeglina kordades kulukam ja ajamahukam protsess kui korrektse ehituspäeviku pidamine ehitamise ajal.
Siin on realistlik näide ühe tavalise ehituspäeva kandest. Selles näites on käimas eramu põranda ehitus ning see on päev, mil tehakse ettevalmistusi betoonivaluks. See on kriitiline etapp, mis nõuab "kaetud tööde akti" tegemist ja omanikujärelevalve kaasamist.
Selline näeb välja korrektselt täidetud ehituspäeviku kanne (kas paberil vormil või digitaalses programmis/EHR-is):
EHITUSPÄEVIK: Kanne nr 24
1. Üldandmed
- Kuupäev: 14. mai 2024
- Ehitise nimetus ja asukoht: Eramu, Kuuse tee 15, Tartu
- Peatöövõtja: OÜ Ehitusmeistrid
- Kande tegija: Jaan Ehitaja (töödejuht)
2. Ilmastikutingimused
- Kellaaeg teki asukohal: 08:00 – 17:00
- Temperatuur: +14°C ... +16°C
- Olukord: Pilvine, kuiv (sademeteta), nõrk tuul. Ilmastik betoonitööde eeltöödeks soodne.
3. Tööjõud objektil
- OÜ Ehitusmeistrid: 1 töödejuht, 3 ehitustöölist.
- OÜ Soojad Torud (alltöövõtja): 2 santehnikut.
- Kokku objektil: 6 inimest.
4. Mehhanismid objektil
- Miniekskavaator Bobcat E20 (teostas trassikaevet krundil).
5. Objektile saabunud ja vastu võetud materjalid
- Saabus: Põrandakütte toru Uponor 20mm (600 jooksvat meetrit).
- Saabus: Armatuurvõrk 8x150x150 (30 lehte).
- Märkus: Materjalide kättesaamisel kontrollitud vastavust projektile. Saatelehed ja tootesertifikaadid lisatud dokumendikausta.
6. Teostatud tööd ja olukord objektil
- Põranda soojustuse (EPS) viimaste kihtide paigaldamine ja teipimine (1. korrus).
- Armatuurvõrgu paigaldamine ja kanduritele tõstmine.
- Põrandakütte torustiku kerimine ja sidumine armatuurvõrgu külge.
- Põrandakütte süsteemi survestamine kompressoriga (OÜ Soojad Torud lukkseppade poolt).
7. Koostatud aktid ja dokumendid
- Koostati Kaetud tööde akt nr 3: „Põranda aluse soojustuse, armatuuri ja põrandakütte torustiku paigaldamine“. Dokumenti on lisatud fotod torude paigutusest enne valatud betooni alla jäämist.
8. Jäätmekäitlus
- Tellitud ehitusjäätmete konteineri (10m³) äravedu ja asendamine uuega. Vedaja: AS Jäätmekäitlus.
9. Kontroll, ametiisikud ja märkused
- Omanikujärelevalve (Mati Kontroll OÜ-st) viibis objektil kell 13:00 – 14:00.
- Omanikujärelevalve märkus: Põrandakütte torustiku survestamine edukalt kontrollitud (rõhk 4 bar, püsib). Armatuuri kaitsekihi paksus vastab projektile. Põrand on mustusest puhastatud. Luba homseks betoonivaluks antud.
10. Allkirjad
- Täitja: [Digiallkiri / Jaan Ehitaja, töödejuht]
- Omanikujärelevalve: [Digiallkiri / Mati Kontroll]
Kaetud tööde akt on üks olulisemaid ehitustehnilisi dokumente. Lühidalt öeldes on see dokument, mis tõestab, et töö, mis jääb peagi järgmiste ehitusmaterjalide või kihtide alla peitu (kaetakse kinni), on tehtud õigesti, kvaliteetselt ja vastavalt ehitusprojektile.
Selle akti mõte on väga lihtne: kui töö on kord juba kinni kaetud (näiteks betoon valatud või kipsplaat seina pandud), ei ole seda enam võimalik visuaalselt kontrollida ilma valmis ehitist lõhkumata.
Et vältida olukorda, kus majal hakkab hiljem vundament vajuma või seinast puhub tuul läbi ja keegi ei tea, mis valesti läks, tuleb enne töö "peitmist" kutsuda kohale omanikujärelevalve. Järelevalve (või pädev isik) kontrollib töö üle, tehakse fotod, logitakse tulemused akti, allkirjastatakse see ning alles seejärel antakse luba töö kinni katta.
Kaetud tööde akt koostatakse kõikide konstruktsioonide ja sõlmede kohta, millele hiljem ligi ei pääse. Kõige kriitilisemad ja levinumad etapid jagunevad laias laastus järgmiselt:
1. Mullatööd ja vundament (Kõige olulisem!)
Kui maja toetub valele alusele, on hilisemad probleemid lahendamatud.
2. Betooni- ja müüritööd
3. Tehnovõrgud (Torud ja elekter)
4. Soojustus, niiskus- ja tuuletõke
Need vead põhjustavad hiljem hallitust ja suuri küttearveid, kuid on kipsi tagant nähtamatud.
5. Hüdroisolatsioon siseruumides
Tänapäevasel ehitusel on kaetud tööde akti parimaks sõbraks nutitelefon.
Akti vormistamine käib ideaalis nii:
Kui kaetud tööde aktid (ja fotod) puuduvad, on kasutusloa taotlemisel väga suur risk. Ametnik või audiitor võib halval juhul nõuda konstruktsioonide avamist – see tähendab füüsiliselt põranda lahti piikamist või seina sisse aukude saagimist, et näha, kas soojustus, armatuur või toru on tegelikult ka paigas. Algselt lihtsalt täidetav paber säästab hiljem tuhandeid eurosid.
© 2026 Ehitusload&Kasutusload OÜ